Rubriik: Uudised

Ettevõtte eesmärgiks on saada parimaks Eesti kiirlaenupakkujaks, pakkudes kiiret, mugavat ja vastutustundlikku klienditeenindust. Laenufirma tuli turule ning asus tegutsema finantsteenuste valdkonnas aastal 2010. Tänaseks on laenuandja end tõestanud kui säästlik ja usaldusväärne finantsasutus. Krediidiasutuse arengustrateegia põhineb automatiseeritud panga loomisel, mis aitab kliente iga päev, terve päev. Tutvu erinevate loominguliste lahendustega, mis on kliendisõbralikud nii disaini kui hea tehnilise teostuse poolest.

Kliendile töötatakse välja personaalne pakkumine, mille kokkupanemisel lähtutakse inimese east, varasemast maksekäitumisest ning kliendistaažist. Laenuvõtjat abistatakse maksevõime hindamisel ning selgitatakse vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenu on võimalik pikendada 5,15 ja 30 päeva kaupa, kui peaksite maksetega hätta jääma. Vajadusel konsulteerige asjatundjatega.

Laenutoodete ülevaade

1. Tagatiseta kiirlaen
Laenusumma: 50-2000 eurot
Hetkel käimasoleva (28.12.2015) erikampaania korras laenates kuni 1000 eurot, on 4-kuulise lepinguga (kuni 120 päeva) intress täpselt 0%. Osamaksed on 250 eurot kuus. Võite laenata ka lühema perioodi peale (1, 2 või 3 kuud). See tagatiseta laenu pakkumine kehtib uuele kliendile, tegemist on vaieldamatult parima kiirlaenuga, mis hetkel saadaval. Selle laenupakkumise eeliseks on soodne intress võrreldes teiste võrreldavate pakkumistega. Puudub lepingutasu ja käitlustasu, samuti pole vaja täiendava tagatise järele ehk tegemist on ilma tagatiseta laenuga.

2. Väikelaen
Laenusumma: 2250-5000 eurot
Väikelaen on mõeldud inimestele, kes soovivad vähe suuremat summat kui 2000 eurot, ehk inimestele, kelle vajadusi tagatiseta kiirlaen ei kata. Suurema summa laenamise asemel soovitame võtta mitu väikest laenu erinevatest kohtadest, sest kasutades ära soodsaid erikampaaniaid, väldite kallite intresside maksmist. Väikelaenu eeliseks on pikem tagasimakse tähtaeg, milleks on 6 kuud kuni 5 aastat. Vastuse laenutaotlusele saab ühe tööpäeva jooksul. Laen on vikseeritud intressimääraga.

Statistikast tuleb välja, et Eesti eraisikud, kes on kiirlaenukontorite kliendid, võtavad kiire väikelaenu ehk kiirlaenu, suutmata seda endale tegelikult lubada või raiskavad säästmise asemel intresside maksmise näol asjatult raha. Kiirete väikelaenude intress võib olla väga kõrge. Tegelikult on aga nii, et eraisikute suur tarbimishimu paneb nad tahtma asju kohe kätte saada ning kallite kiirlaenude kuhjumisel üksteise otsa võivad nad hakata üle jõu käima.

Kalli kiirlaenu võtmise asemel tasub valida soodne väikelaen ehk intressita pakkumine, sest sellisel juhul suudab eraisik ka säästa ja samal ajal vältida kõrgete intresside maksmist. Kui sa raha kohe kätte saada ei taha, siis hoia seda oma pangaarvel ja kogu senikaua kuni suudad ihaldusväärse tarbimisobjekti endale ilma laenu võtmiseta osta. Võimalik on ka liisida, kuid sisuliselt on liisingu puhul tegemist väikese tarbimislaenuga.

Kiirlaenude probleemide vältimiseks ja saamaks osaks halvast statistikast, vaata läbi ja võrdle parimaid kiirlaene ning väldi halbu otsuseid laenu valikul. Madal krediidikulukuse määr on indikaator säästlikust valikust. Laenutaotlejana esita laenupakkujale enda kohta reaalsed andmed, et sinu maksevõimekust oleks võimalik objektiivselt hinnata ning tagasimaksmisega probleeme ei tekiks.

Eesti Vabariigi Valitsus otsustas 13. novembril toimunul istungil reklaamiseadust muuta, mis toob kaasa kiirlaenude reklaami keelustamise raadios ja televisioonis.

Eesti valitsuse heakskiidul saadeti riigikogule arutamiseks reklaamiseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt võib edaspidi laenupakkujate tarbijakrediidi ehk tarbimislaenude, kiirlaenude, väikelaenude SMS laenude ja kõigi teiste tarbimise eesmärgil pakutavate laenude reklaamis kuvada kindlatele standarditele vastavat informatsiooni ning et edaspidi on televisioonis ja raadios reklaam keelatud.

Seadus ei puuduta eluasemelaenu, järelmaksu ja liisingut ning krediitkaartide reklaame. Laenupakkujatele jääb alles võimalus oma kaubamärki tutvustada läbi sponsorteadete, mida ei käsitleta reklaamina, aga ka läbi teiste meedias levinud materjalidega, mis on kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Juba praegu märgata, et laenupakkujad on oma toodete tutvustamisele internetis senisest rohkem rõhku panema hakanud.

Igal kiirlaenukontoril on kohustus laenuvõtja isikutuvastamine teha eraisikuga kohtumise läbi. Keskkrimianalpolitsei tegi seaduse jõustumisel kiirlaenukontoritele, mis nõuet ei täitnud, ettekirjutused. Kolmele laenukontorile see ei meeldinud ning nad vaidlustasid ettekirjutuse Tallinna halduskohtus. SMS Laen ja Riscum Capital otsustasid mõne aja möödudes kaebustest loobuda, ent Monetti käis läbi pika kohtutee.

Tallinna Halduskohtus mõistetigi Monetti õigeks, kuid keskkriminaalpolitsei kaebas otsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtusse, kus leiti, et isikut siiski ei tuvastata nõuetekohaselt ning Monetti kaotas. Viimase sammuna kaevati otsus edasi Riigikohtusse, kuid kaebust ei võetud menetlusse ning ringkonnakohtu otsus jõustus alles 2009. aasta juunis.

Täna on võimalik isikutuvastust teha kiirlaenukontoritele lisaks ka kõigis Eesti Posti kontorites ning olenevalt eesmärgist ka ID-kaardiga internetis.

Tänavu on Lääne-Euroopal ligi 1,8 triljoni euro eest uusi laene vaja, raporteerib reitinguagentuur Fitch.

Euroopa Liidu riigivõlg kasvab Euroopa Komisjoni hinnangul 88.3 protsendini SKP-st. Kõige rohkem vajab laenu Itaalia, kus on vaja ligi 393 miljardit eurot. See on 24% Itaalia SKP-st. Suurim osa laene kulub vanade võlgade tasumiseks. Euroopa laenutarve kokku on ligikaudu 13 protsenti Euroopa Liidu SKP-st, mis on eelmise aasta tasemel. Soodsat laenude teenindamist veab ajalooliselt madal intressimäär, mis on langenud praeguseks 2% ning tõenäoliselt langeb ka edaspidi.

Võrdluseks muu maailmaga võetakse näiteks USA-s laene 20% sisemajanduse koguprodukti eest, ent Jaapanis aga koguni 50% eest. Üldiselt Lääne-Euroopa riikide krediidireitingu väljavaated on paranenud.