Eesti kiirlaenude statistika näitab, et hulk laenuvõtjaid ei suuda seda endale lubada. Ära tee sama viga!

Statistikast tuleb välja, et Eesti eraisikud, kes on kiirlaenukontorite kliendid, võtavad kiire väikelaenu ehk kiirlaenu, suutmata seda endale tegelikult lubada või raiskavad säästmise asemel intresside maksmise näol asjatult raha. Kiirete väikelaenude intress võib olla väga kõrge. Tegelikult on aga nii, et eraisikute suur tarbimishimu paneb nad tahtma asju kohe kätte saada ning kallite kiirlaenude kuhjumisel üksteise otsa võivad nad hakata üle jõu käima.

Kalli kiirlaenu võtmise asemel tasub valida soodne väikelaen ehk intressita pakkumine, sest sellisel juhul suudab eraisik ka säästa ja samal ajal vältida kõrgete intresside maksmist. Kui sa raha kohe kätte saada ei taha, siis hoia seda oma pangaarvel ja kogu senikaua kuni suudad ihaldusväärse tarbimisobjekti endale ilma laenu võtmiseta osta. Võimalik on ka liisida, kuid sisuliselt on liisingu puhul tegemist väikese tarbimislaenuga.

Kiirlaenude probleemide vältimiseks ja saamaks osaks halvast statistikast, vaata läbi ja võrdle parimaid kiirlaene ning väldi halbu otsuseid laenu valikul. Madal krediidikulukuse määr on indikaator säästlikust valikust. Laenutaotlejana esita laenupakkujale enda kohta reaalsed andmed, et sinu maksevõimekust oleks võimalik objektiivselt hinnata ning tagasimaksmisega probleeme ei tekiks.